Uneärevus ja õudusunenäod
Kas mäletate lähiajast oma viimast õudust tekitavat unenägu ja seda tunnet kui ärkad ja hirmu tunne ei ole kuskile kadunud ja uni tundus nii reaalne… Nüüd mõtleme, mis tunneb väikene laps, kui ta veel päris kindlalt ei tea ka, et mis see unenägu selline on ja miks ta seda näeb… Mis teha, siis kui Teie last kimbutavad mingit sorti unehäired nagu näiteks: hirmud enne magamaminekut ja uneärevus, õudusunenäod või lausa luupainajad või, siis sootuks unes kõndimine.
Jah, jõuan jutuga jälle pika ja pimeda sügise juurde, millal siis veel oleks õige aeg rääkida laste õhtustest hirmudest, pimeda kartusest ja õudusunenägudest. Leidsin toreda artikli helpguide.org lehelt, kus hästi lihtsalt ja ilusti seletatakse, mis võib lastele uneärevust, öiseid hirme ja halbu unenägusid tekitada ja kuidas nendega toime tulla. Alustame, siis algusest. Täna võtame teemaks uneärevuse ja õudusunenäod ja juba järgmine kord öised hirmud ja unes kõndimine.
Hirmud enne magama minekut ja uneärevus
Mingil hetkel lapsepõlves kogevad enamus lapsed hirmu pimeduse ees või hirmu magamamineku ees. Paljudel väikelastel on raskusi reaalsuse ja kujutluse eristamisel, seega kui Sulle võib tunduda mõte kollidest voodi all tobe, siis lapse jaoks võib see tunduda kõik liigagi reaalne ja hirmutav.
On väga oluline, et laps saaks oma muredest ja hirmudest Sulle vabalt rääkida, kuid tuleb olla ettevaatlik, et me tema hirmudega enesele märkamata kaasa ei lähe. Ära püüa kasutada „haldja tolmu” koletiste eemale peletamiseks või viibuta „võlukeppi“ püüdes ära hirmutada vaime. Selle asemel võiksid sa pigem lapsele seletada, kuidas tema kujutlusvõime võib temaga trikke teha ja tavalised varjud ja kriiksatavad helid muuta tema jaoks hirmuäratavaks.
Mida sa veel teha võiksid:
• Hakka Tema hirme mõistma. Enne kui ära seletad, et muretsemiseks ei ole põhjust ja midagi halba ei juhtu, anna talle siiski tundlikult mõista, et saad tema hirmust aru ja mõistad teda.
• Kasuta öötuld. Kindlustustunde loomiseks kasuta voodi kõrval mitte liiga heledat öötuld, mis ei segaks tema und, kuid looks lapsele turvatunde.
• Luba lapsel kaissu võtta tema jaoks turvaline ese. See võib olla nii kaisuloom kui ka väike spetsiaalne tekike. Ka koduloom magamistoas võib nende hirme vähendada, kuniks loom muidugi magama minekut ei sega.
• Aita lapsel oma õhtuseid magamamineku hirme uurida päevasel ajal, näiteks lase lapsel kontrollida voodialust veendumaks, et seal tõepoolest ei ole kedagi. Abiks õhtusele uinumisele võib ka olla see, kui nad lihtsalt saavad rääkida päevasel ajal, mis neid õhtul magama minnes hirmutab.
• Väldi õudseid raamatuid, filme ja telesaateid. Mitte ainult õhtusel ajal, vaid ka päeval. Need aitavad ainult lapse kujutlusvõimele kaasa ja süvendavad nende õhtust hirmu.
• Julgusta last öösel voodis püsima, isegi kui nad peaksid öösel üles ärkama. Ära vii last oma voodisse. Sa pead lapsele selgeks tegema, et tema voodi on tema kindel koht. Parem on kui istute öösel nende juures, kui nad on ärganud ja ootate, et nad uuesti oma voodis uinuvad.
Õudusuneäod
Kõik päevased tunded, mured ja läbielamised võivad lastel avalduda öistes halbades unenägudes. Selleks on igasuguste unehäirete esmane „ravi” pidev lastega suhtlemine, nende tegemistega kursis olemine ning nende murede lahti rääkimine. Kõik muutused elukorralduses või pereelus üldse tuleb läbi rääkida lastega ka näiliselt väikesed, rääkimata suurematest muutustest nagu vanemate lahutus, uue pereliikme lisandumine, kolimine kõik sellised asjad lisavad väikese inimese ellu ebakindlust ning võivad olla halbade unenägude tekitajaks.
Ükskõik, mis vanuses on laps, võta iga päev aega, et lastega rääkida ja nende eluga kursis olla. Püüa teada saada, mis on nende väikesed ja suured mured, kas neil on probleeme näiteks sõpradega või muresid, mis häirivad koolis/lasteaias. Kui laps peale õudusunenäo nägemist sind üles äratab, siis kinnita talle, et see olid vaid uni ja see ei ole päris. Ära liiga kauaks peatu unenäo sisu väljaselgitamisel, vaid hoopis proovi laps uuesti rahulikult magama sättida.