7 UNENIPPI | Kordamine on tarkuse ema!
Kui kuu alguses vaatasime üle nipid, kuidas koolilapsed tagasi koolirutiiniks tarvilikku unerežiimi saada, siis nüüd oleks sobilik aeg minna natukene süvitsi. Seekord on abiks Stanford Children’s Health Sleep Center, kelle kodulehelt leidsime toreda artikli, kus korratakse üle kõik põhitõed, et lapsed öösel paremini puhkaksid. Kordame ka meie!
Tehke magamaminekuks realistlik plaan.
Kirjutage paberile magamamineku rituaal. Kui Teil on imik, siis see võib sisaldada lihtsalt lapse vannitamist ja lapsele laulmist, see on Teie enda jaoks. Veidikene vanemad lapsed kaasake plaani kujundamisse. Laske neil otsustada, millise pidžaama nad selga panevad, kui palju raamatuid koos loete, millal on kaisutamise aeg jne. See aitab neil määratleda iseenda vajadused ja annab neile tunde, et nemad kontrollivad olukorda.
Seejärel pange koos kõik tegevused järjekorda – pidžaama selga panek, hammaste pesemine, raamatu lugemine, kaisutamine, tulede kustutamine. Vaadake koos plaan üle enne kui selle käiku lasete, nii saavad kõik asjaosalised aru milles olete kokku leppinud ja kõik teavad, mis ja kuidas toimuma hakkab. Lastega, kes veel ise lugeda ei oska saate kasutada piltidega kaarte. Kui plaan on läbiräägitud ja mõnda aega harjutatud, võtavad lapse selle kergesti omaks ja on vähetõenäoline, et nad nõuaksid asju, mida nimekirjas ei ole.
Veetke peale tööd koos lastega aega.
Paljud lapsed muutuvad enne magamaminekut rahutuks just sellepärast, et soovivad vanematelt rohkem tähelepanu.
Tore rituaal on kui vanem leiab iga päev aja, et arutleda lapsega kuidas tema päev läks ja mis mured või rõõmud seal olid. Samuti võiks talle mainida, mida sina vanemana oled tema tegemistes toredat märganud.
Beebide puhul on soovitatav vähemalt 5-10 minutit veeta neid lihtsalt kallistades ja kaisutades, luua nendega silmside ning vaikselt neile laulda või midagi jutustada.
Pea alati rutiinist kinni.
Kuna lapsed vajavad etteaimatavust, siis kindla magamamineku aja määramisega aitate lastel tunda ennast kindlalt. Igas vanuses lapsed (tegelikult ka täiskasvanud) peaksid minema magama ja ärkama iga päev samal ajal, maksimaalselt tunnise erinevusega.
Kui küsid nüüd, et kas ka nädalavahetustel, siis ideaalis jah. See tähendab seda, et kui lapsed nädalavahetustel ärkavad hiljem, siis võib see häirida nende ööpäevast rütmi ja võib muuta nädala sees hommikul üles ärkamise oluliselt raskemaks.
Pange õhtul ära nutiseadmed.
Elektroonika seadmete kasutamine ja vaatamine enne uneaega stimuleerib aju ja lapsel on seejärel raske uinuda. Nii võivadki lapsed, kui on kasutanud enne magamaminekut nutiseadmeid, tunda ennast hoopis ärksana kuigi peaksid olema hoopis väsinud ja magama sättima. Ühtlasi võib õhtune nutiseadmete vaatamine pärssida unehormoonide tootmist. Ideaalis peaksid lapsed ekraanid välja lülitama ca tund või isegi kaks enne magamaminekut. Üleüldiselt igasugune ekraanides olemise aja vähendamine tuleb igal juhul kasuks. Lapsed, kes ei veeda päevi ekraane vaadates on aktiivsemad ja seega kulutavad rohkem oma füüsilist energiat, misläbi nende õhtune magamaminek on oluliselt lihtsam. Üleüldiselt peab arvestama, et kõik, mis toimub päeval, mõjutab õhtut.
Olge leidlikud ja positiivsed.
Lastele, kes ei tunne veel kella, on heaks abimeheks ajanäitaja, mis muudab värve vastavalt ärkamis- ja uinumisaegadele. Tunnusta last kui ta suudab oodata õige ajani nii õhtul magama minnes kui ka hommikul ärgates. Võid jällegi kasutada kleepsu tabelit (nagu oleme rääkinud ka eelmistes postitustes) või tee näiteks tema hommik eriliseks ja mängige enne kooli/lasteaeda minekut lauamängu.
Hoia kindlasti positiivset joont ja ära karista last kui ta peaks näiteks varem ärkama. Lapsevanemana võib see küll olla tüütu, kui peab last pidevalt tagasi magama suunama, kuid sa ei soovi lapse karistamisega luua talle magamisega seonduvaid negatiivseid seoseid.
Harjutamine teeb meistriks.
On väga oluline harjutada magama mineku rituaali. Lapsele tuleb teha selgeks, et magamistuba ning voodi on puhkamiseks. Tee kindlaks, et mänguasjad ja segavad faktorid on magama mineku ajaks ära koristatud. Veel parem oleks tore kui mängutuba oleks üldse eraldi. Kui siduda lapse jaoks voodi ja magamistuba tugevalt magamisega ja vähem mänguga on lastel kindlasti kergem unne jääda.
Mida rohkem lapse mõistus harjutab puhkamist ja magama jäämist kindlas kohas, kindlal ajal, seda lihtsamaks see aja jooksul muutub.
Rahutud ööd rahulikuks
Kui lapsel on öösel uni häiritud on oluline vahet teha, mis täpsemalt last vaevab, kas öised hirmud, luupainajad või unes kõndimine.
Luupainajad on halvad unenäod, mis ilmuvad REM une staadiumis ja on omased igas vanuses inimestel. Luupainaja eriline omadus on see, et inimene mäletab unenäo sisu.
Kui laps nägi õudusunenägu või ei saanud öösel hästi magada, siis tuleks hommikul selle kohta neilt kindlasti küsida. Kui laps mäletab und ja see hirmutab teda, võite lapse rahustamiseks näiteks koos mõelda unenäole hoopis teistsuguse lõpu. Seletage alati lapsele, et luupainajad on nende kujutluste vili ja selgitage, et kodu on turvaline koht.