Kindlasti ei ole unekooli läbiviimine kohustuslik. Soovitame kaaluda leebete unekooli meetodite rakendamist juhul, kui lapsel on raskusi uinumisel (ei uinu tihtipeale 30 minuti jooksul) või ärkab öösel tihti ning seetõttu kannatab kogu pere heaolu. Soovitame hakata kujundama lapse uinumis- ja magamisharjumusi juba varakult, lähtudes kindlatest põhimõtetest.

Vajadusel on abiks meie perenõustajate HEA ALGUSE konsultatsioon või koduvisiit koos järeltoetusega.

Positiivsete õhturutiinid on kõige esimene samm, mida on võimalik ette võtta rahulike ööde nimel. Eesmärgiks on luua lapsele rahulikud ja kindlad magamaminekutavad ehk rituaalid, mida ta naudib ja võtta need kasutusele õhtust õhtusse.

Unerituaalide pikkuseks võiks olla 20 minutit ja koosneda neljast või viiest erinevast rituaalist, mis pakuksid positiivset lähedustunnet nii lapsele kui vanemale ja aitaksid last järk-järgult ette valmistada rahulikuks uinumiseks. Unerituaalide abil õpib laps ennast juba ise uinumiseks ette valmistama ja kogema magamaminekut meeldiva tegevusena.

Positiivsete õhturutiinide hulka kuuluvad järgmised sammud: kindel magamaminekuaeg igal õhtul; mugav ja rahulik koosolemine; ärritavate, ergutavate ja stressi tekitavate tegevuste vältimine enne und; samas järjekorras unerituaalide kasutamine.

Ole ka ise rahulik ja võtke kogu perega eesmärgiks luua selleks ajaks rahulik ja kõigi pereliikmete jaoks meeldiv keskkond. Koos lapsega televiisori vaatamine või arvutimängude mängimine võib küll olla tore, kuid unerituaaliks see kindlasti sobilik ei ole.

Kui laps protestib magamaminekul, võib proovida tema magamapanekuks kasutada “Käpapuudutuse” meetodit. Vajadusel võib lapse võtta rahustamiseks sülle ning asetada ta rahunenult voodisse tagasi. 

Kui laps protestib järjekindlalt ja uni ei tule pika aja jooksul, võib võtta ta voodist välja ja panna uuesti voodisse 30 minuti kuni tunni jooksul. Järgmisel õhtul võiks panna lapse magama 5–10 minutit varem kui ta eelmisel õhtul uinus.

Järgmistel õhtutel võib magamaminekuaega sellest ajast veel veidi varaksemaks nihutada, kuni leiate lapse jaoks sobiva aja. Hommikul tuleks äratada laps tavapärasel ajal!

Beebi uni on ebaregulaarne kolm esimest elukuud. Kohanege üksteisega vabas rütmis ning ärge püüdke vastsündinuid „treenida“. Kuna vastsündinu vajab toitmist üsna sageli, siis on arusaadav ka see, et tema uni on katkendlik, kestes sageli vaid paar tundi. Ole tema jaoks alati olemas, reageeri tema vajadustele, toida ja taga talle turvalisus ning püüa näpistada ka enda jaoks mõned lõõgastushetked.

Alates neljandast elukuust hakkavad teatud süsteemsusega arenema unerütmid. See on ka esimene võimalus unerütmi ja unetsükleid soovitud suunas mõjutada. Meie soovitame leebe unekooli meetoteid kasutada alates kuuendast elukuust, kui laps saab juba ka tahket toitu. Siis ei ole näljatunne segamas tema võimet öösel katkematult magada. Kui laps on juba 1-aastane, on unekooli meetodite rakendamine juba märksa raskem. Siis peab arvestama ka lapse oskusega end ise liigutada, püsti tõusta ja tralli teha. Õnneks on leebete meetodite hulgas ka selliseid, mis sobivad veidi suurematele lastele.

Enne kui alustate leebe unekooliga, veenduge:

1. Kas mu laps on terve?

2. Kas mu laps kaalub piisavalt, et ta võiks öiseid toidukordi vähendades või nendest hoopis loobudes terve öö rahulikult magada?

3. Kas mu laps on just omandanud uue oskuse või on tal käsil üleminek uuele arengustaadiumile?

4. Kas kõik olulised pereliikmed on unekooli osas ühel meelel?

5. Kas meie järgneva nädala graafik võimaldab keskenduda lapse magama õpetamisele?

Loomulikult on iga laps erinev. Enne kui otsustate alustada leebe unekooliga, veenduge, et lapsel ei ole terviseprobleeme, mis võivad rahulikku ööund segada. Alati on hea nõu pidada oma perearstiga, kes võib vajadusel korraldada veel täiendavad terviseuuringud.

Siirdudes kahele päevaunele, nihutatakse esimest päevaund veidi edasi ning suurendatakse vajadusel esimese ja teise päevaune vahet. Selleks, et beebi ei oleks ööunne jäädes üleväsinud, nihutatakse ka ööune aega veidi varasemaks. Kõike seda tehakse järk-järgult, kuni saavutate sobiva päevakava.

Une täpne tähendus inimesele on veel ebaselge, kuid kindel on see, et uni on inimesele hädavajalik. Uuringute ja praktiliste kogemuste põhjal on teada, et unepuuduse all kannatav koolieelik võib olla rahutu, ärrituv ja keskendumishäiretega.

Sageneda võivad ka õnnetusjuhtumid, sest tähelepanuvõime on nõrgenenud. Väsinud kooliõpilastel esinevad õppimis- ja keskendumisraskused. Ka õnnetusjuhtumitesse sattumise tõenäosus on suurem kui koolieelikutel. 

Hea uni on vajalik, kuna:

1. Pikaajaline magamatus võib tekitada  eelsoodumust depressiooni väljakujunemiseks.

2. Väsimus võib tekitada probleeme paarisuhetes.

3. Unepuuduse tõttu väheneb meie võime õppida, õpitut meelde jätta, meenutada. Samuti väheneb meie võime infot vastu võtta, töödelda ja teavet taasesitada.

4. Kahjustub meie võime eristada olulisi asju ebaolulistest.

5. Magamatus mõjutab ka ainevahetust ja immuunsussüsteemi, krooniline unepuudus võib tekitada ka hormonaalseid muutusi.

6. Unepuudus võib olla laste füüsiliste ja käitumisprobleemide põhjustajaks.

Ebapiisav uni mõjub laste toimetulekuvõimele lasteaias ja koolis, huvitegevustes ja sotsiaalsetes suhetes.

Jah, koolilaste uni ja uneprobleemid vajavad eraldi lähenemist ning pakume nõustamist ja koolitusi ka koolilaste vanematele ja koolilastega tegelevatele spetsialistidele.