Oleme palju andnud soovitusi ja nippe, kuidas laste unerežiimi paika seada ja kuidas erinevate uneprobleemidega toime tulla. Liiga palju, aga ei ole jutuks tulnud, et miks siis inimene üldse vajab kvaliteetset ja kindlate unetundide jagu und. Eriti veel just kasvav ja arenev laps.

Oma kodulehel oleme korduma kippuvate küsimuste all kokkuvõtlikult sellest küll rääkinud, kuid täna kirjutaks sellest veidikene pikemalt…

Väga hästi oli unepuudusest kirjutatud aboutkidshealth.ca lehel. Küll, aga soovituslike unetundide arvestusega lastele, peame lähtuma siiski soovitustest põhjamaadele.

Mis siis inimesega võib juhtuda kui ta ei saa hästi ja piisavalt magada… Unepuuduse käes vaevlev inimene on tihti väga stressis, ta on kergesti ärrituv ja ta ei suuda keskenduda. Iseloomulik on ka unustamine ja igasugune motivatsiooni puudus. Ajajooksul süvenedes võib pidev unevaegus viia ärevushoogude või isegi depressioonini.

Kui me nüüd keskendume lastele, siis alustame esmalt kasudest, mida toob kvaliteetne ning piisav uni. Uni on lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele ülioluline. Magamine on aeg, mil keha ja mõistus saavad puhata ning taastuda. Toome siinkohal välja põhjamaade soovitusliku unetundide vajaduse tabeli lastele vanuses 0-9 aastat:

Lapse aju peab puhkama, et päevajooksul kasutatud ressursid saaksid taastuda. Kui aju on hästi puhanud on lapse päeval täiesti teine kvaliteet kui väsinuna, ta suudab vaevata omandada uusi oskuseid, lahendada probleemseid olukordi ja nautida päeva. Magamise ajal on teatud ajupiirkonnad aktiivsemad kui ärkvel oleku ajal. Lapsed, kellel on kindel unerütm ja kes saavad oma vanuse kohta piisavalt unetunde:

• on tavaliselt loomingulisemad,
• suudavad kauem keskenduda lahendatavatele ülesannetele,
• on probleemide lahendamisel leidlikumad,
• omandavad paremini uusi teadmisi,
• suudavad asju paremini meeles pidada,
• on päeva lõikes energilisemad,
• saavad kaaslastega paremini läbi.

Kui laps ei saa järjepidevalt piisavalt und, võivad sellel olla tõsised tagajärjed. Alati ei ole võimalik järgmisel ööl rohkem magades eelmisel ööl tehtud kahju leevendada. Lapsed, kellel on pidev unevõlg tunnevad ennast nii vaimselt kui füüsiliselt väsinuna. Kui pikema ajajooksul ei maga laps tema eale kohaselt piisavalt tunde, võivad välja kujuneda lapsel erinevad käitumis-, kognitiivsed (vaimsed)- ja emotsionaalsed sümptomid. Kõige äärmuslikemal juhtudel võib ka lastel esineda ärevushäireid, depressiooni või bipolaarset meeleoluhäiret.

Selleks, et olukord ei muutuks liiga halvaks, peame oma lastel hoolikalt silma peal hoidma, et õigel ajal aru saada, kas lapsel on tekkimas unevõlg. Kui meile näiliselt tundub, et laps saab justkui piisavalt unetunde, siis mis on need esmased füüsilised sümptomid, mis unepuuduse korral ilmneda võivad?

• Lapsel on hommikul raske ärgata.
• Last peab korduvalt äratama, sest peale äratamist jääb ta uuesti magama.
• Laps haigutab pidevalt.
• Laps kurdab pidevalt, et on väsinud ja tahaks teha uinakut.
• Laps ei soovi teha aktiivseid tegevusi ja eelistab kõiksugusele tegevusele pikutamist.
• Koolis või kodutöid tehes on laps unine ja uimane.
• Pidev suurenenud ebatervislike simulantide tarbimine näiteks kofeiin, magustatud joogid.
• Lapsel esinevad kognitiivsed (vaimsed) sümptomid.
• Lapsel esineb igapäeva tegevuste suhtes huvi-, tähelepanu- ja motivatsioonipuudus.
• Lapsel ei püsi midagi meeles.
• Lapse pilk on hägune.
• Lapsel esineb raskuseid uue info omandamisel.
• Lapsel on emotsionaalsed raskused.
• Laps on tujukas ja ärritub kergesti.
• Laps on tavapärasest impulsiivsem.

Laps paistab märgatavalt stressis ja pinges olekus.

Peame siinkohal meeles pidama, et soovituslik unetundide arv on vaid juhindumiseks.  Iga laps on erinev ja mõnel juhul võib laps vajada hoopis rohkem või vähem unetunde kui on soovitatud. Rääkige oma lastega ja kohandage nende magamisaega nii, et see oleks just teie lapsele parim.

Veel tore tabel lapse uneaegade sättimiseks on meil  mõeldud just koolilastele vanuses 7-12 aastat. Selle tabeli leiad siit: